Punktist A punkti B

Kasvasin üles autota peres, nii et busside ja trollidega sõitmine sai selgeks juba lasteaias. Seda suurem rõõm oli bussipeatustest peale esimese auto soetamist suure kaarega mööda käia. Ja seda raskem oli läbi teha autodest võõrutuskuur peale Londonisse kolimist. See siin ei ole kindlasti kõige sohvrivaenulikum linn, aga kesklinnas autoga liiklemisele kuluks tarbetult palju aega ja raha. Niisiis lugesin taas oma ellu teretulnuks ühistranspordi. Oi kui roheline ma nüüd olen, mõtlesin lohutuseks juurde, ja proovisin rõõmu tunda vaadetest, mis avanesid kahekordse bussi ülakorruselt.


Miskipärast ei tulnud esimestel Londonis veedetud aastatel pähe rattaga liikumine. Milleks, kui bussid ja metroo on enam-vähem puhtad ja töökindlad, pärastlõunati võib vihma sadada ja rattateedega on olukord ainult natuke parem kui Tallinnas? Aga sel kevadel laenasin sõbralt miskipärast linna teise serva jõudmiseks ratast, ning silmapilkselt sai minust linnarattur.


Jah, bussid ja rongid võivad küll käia, aga nendes leiduvad inimesed on väga harva sellised, keda tahaks tunda oma ihu vastu pressituna. Ja rattasõit ei ole jalgrattateede puudumisel mitte ohtlik, vaid adrenaliinihõnguline, avastasin. Kas ma jõuan selle bussi kõrvalt enne mööda lipsata, kui see peatusest välja keerab? Kes esimesena foori tagant startida suudab? Vähetähtis ei ole ka see, et rattaga igale poole kiiremini kui bussi, metroo või isegi taksoga.


Ja aina paremaks läheb. Järgmisel suvel läheb käiku moodne rattalaenutussüsteem nagu see töötab Pariisis või Barcelonas. Plaanide järgi ei ole lähima rattalaenutuspunktini siis kunagi pikem maa kui 300 meetrit. Samuti on algust tehtud 12 rattakiirtee märgistamisega, et rattaga linnas ka pikemaid otsi sõita saaks.


Ainuke asi, millega minusugusele rattavõhik, kelle Turist varastati keldrist juba umbes viisteist aastat tagasi, veel harjuma peab, on uue aja rattamood. Tuleb välja, et kui ratas on mugav ja paljude käikudega, on see umbes sama cool nagu püksirihm mobiiltelefoni, zippo ja taskunoa hoidjaga. Sest mingil hetkel olid New Yorki rattakullerid ilmselt liiga palju Erika Salumäe võiduvideoklippi vaadanud ja otsustanud, et on väga äge, kui pedaalid on otseühenduses tagarattaga ning ratas on ilma vabajooksuta, käikudest, porilaudadest ja piduritest rääkimata. Mis sest, et nii on nii tõusud kui laskumised tülikamad ning pidamasaamine raskem, kui sa pole just otse sadulasse sündinud. New York ees, muu maailm järel, on ebapraktilised, aga maitsekalt värvitud rattad nüüd normiks saanud. Olin isegi peaaegu moega kaasa minemas, aga siis hakkas rattafirma tarneajaga venitama, ning ostsin turult ühe paduinglasliku 80. aastate alguse Raleigh mudeli. Moepunkte selle eest ei saa, mõned väikesed stiilipunktid ehk küll. Ja punkti B jõuab sama hästi kohale.


Kirjutatud Ekspressi reisilisasse Kohver

Intervjuu EBS-i Tudengilehele

Minu alma materi ajaleht küsis minu käest küsimusi nii Skype'i, EBS-i, hariduse kui minu enda kohta. Kuna Tudengilehe veebiväljaanne on eesrindlikule ülikoolile täiesti mitteomaselt koomaseisundis, olgu see mõttevahetus ka siit loetav.

Nagu näha, on pool teie karjäärireddelist seotud Skypega- kuidas te sinna üldse sattusite?

Skype'is olen küll töötanud üsna pikalt - kohe saab täis neli aastat, aga ma ei ütleks, et sellega on seotud pool minu karjääriredelist. (Pealegi kui redelist ainult pool oleks, siis ta ju kukuks ümber.) Minu pikaajalisim töökoht seni - seda küll. Asi sai alguse 2005. aasta suvel, kui olin tuleviku peale mõeldes veidi rahulolematu sellega, et valdkonnas, kus töötasin (kiire käibega tarbijakaubad ehk FMCG), oli turunduses kõik justkui juba tehtud ning teisalt hakkas Baltikumi turg väikseks jääma. Tundus, et internetialal on hoopis rohkem teha. Samal ajal sai aina selgemaks, et Skype on maailma ägedamaid ettevõtmisi, eriti nende firmade hulgas, kellel on kontor Mustamäel. Peale tujuküllast vestlust Skype'is töötava sõbraga ühe Pärnu ööklubi leti taga viis ta mind kokku turunduse ja värbamisega tegelevate inimestega, ning siin ma nüüd olen.

Millised on Teie tööülesanded?

Minu ametinimi on conversion marketing manager. Sõnastiku järgi siis "pööramise, muutmise, vahetuse, otsetuletuse turundusjuht". Minu tööks on võimalikult paljude mittemaksvate kasutajate veenmine selles, et neil on kasulik meilt mõni tasuline toode osta. Uurin koos meie uuringuosakonnaga, mida kasutajad tahavad, aitan neile luua võimalikult arusaadavad sõnumid ning juhin erinevate kampaaniamehhaanikate kasutamist, et inimesed julgeksid meie tasulisi tooteid vähemasti proovida. Ühesõnaga tööülesandeks on turundamine.

Miks eelistavad inimesed kasutada videokõnedeks Skype, mitte MSNi?

Suur roll on suhtlusprogrammide puhul sellel, mida sinu sõbrad, tuttavad ja kooli-või töökaaslased juhtuvad kasutama. Kui kõik ümberringi kasutavad Skype'i, siis ei ole sul üksi mõne muu programmiga midagi peale hakata, ja vastupidi. Samas ilmselt on oma roll ka sellel, et meie arendustöö videokõnede kvaliteedi osas on aina rohkem vilja kandma hakanud.



Ma ei ole näinud veel ühtegi Skype reklaami näiteks tänaval. Millega siis Skype ennast turundab?

Turundusinimesena ütlen seda hästi vaikse häälega, aga Skype'i edu taga on toode ise, mitte see, kuidas seda müüakse. Meil on palju mõistlikum investeerida veel paremasse tootesse, mis siis "ise" ennast turundab, kui reklaampindadesse. See ei tähenda, et me turundusega ei tegele. Segmenteerime, teeme tooterurundust, hoiame kasutajad emailide ja Skype'i tarkvara vahendusel uudistega kursis, teeme viral-marketingi, otsimootoriturundust jne. Oleme katsetanud ka reklaamiga massimeedias, aga kui toode on tasuta või väga soodne, siis peab väga hoolega vaatama, kuidas iga turunduseuro kõige paremini tagasi teenida.

Millistesse riikidesse plaanib Skype lähiajal veel laieneda/ enda tuntust kõvasti tõsta?

Skype'il on kasutajaid isegi sellistes isevärki kohtades nagu Vatikan või Vaikse ookeani saarel nimega Niue. Tuntust proovime sihipäraselt tõsta nendes kohtades, kus on palju internetikasutajaid või kus neid varsti massiliselt juurde tekib.

Paljud nimetavad Skype Eesti Nokiaks. Mida teie sellest arvate?

Öeldakse ka, et iPhone on palju ägedam kui Nokia... Mulle omal ajal see Lennart Meri metafoor väga meeldis, aga mõnes mõttes on see oma aja ära elanud. Eesti edu ei eelda, et meil peab ette näidata olema üks ja üle maailma tuntud kaubamärk. Sellel, kui näitame end innovaatilisena eri elualadel, on võibolla hoopis suurem kaal, ja samas väiksemad riskid.

Millised on Skype arengusuunad järgnevaks viieks aastaks?

Viis aastat on internetis väga pikk aeg. Kindlasti plaanime arendada oma põhitoodet ning leida juurde viise, kuidas kasutajad saaksid Skype'i rohkematel viisidel ning sagedamini kasutada. Äriliselt on tähtis ka uute tuluallikate loomine.

Mis on see, mis paneb teise kursuse tudengi loengus ütlema, et üks firma, mille heaks ta kohe kindlasti töötada tahaks, on Skype? On see tööõhkkond, innovaatilisus, arenemisvõimalus või miski muu?

Asi, mille pärast Skype'i sageli tööle tullakse, on võimalus maailma muuta, tegeleda millegagi, mis aitab sadadel miljonitel inimestel omavahel paremini suhelda. Teiseks meeskond, kellelt on võimalik õppida kiiresti ja palju. Ja sellega käib endastmõistetavalt kaasas mõnus tööõhkkond ja palju võimalusi areneda.

Kas Skype turundusjuhina peavad teil olema ka IT alased teadmised? Kui jah, siis kust te need saite? Kui ei, siis kas kogu selle IT keskkonna juures pole huvi tekkinud?

Tehnoloogiafirmas töötades teeb elu lihtsamaks küll, kui omad IT-st ja eriti veebitehnoloogiatest vähemasti algteadmisi - mida mul kahjuks Skype'i tööle tulles eriti ei olnud. Aitas vana hea uju või upu nipp - küsimine kolleegidelt, targa nõu otsimine veebist, tehnoloogia podcastide kuulamine. Nüüd tunnen, et minu IT-teadmiste tase on turundustööks rahuldav, aeg-ajalt tuleb ennast lihtsalt mõne uue asjaga kurssi viia.

Hiljuti lisandus Skypele ekraanijagamine, mis on geniaalne omadus, kas midagi muud seesugust originaalset on veel tulemas?

Ikka. Konkreetsetest tulevikuplaanidest rääkida pole Skype'il aga kombeks. Kaagutame siis, kui muna munetud.

Skype saab juba osta ka telefonikrediiti, mis on päris lähedane telefonioperaatorile...kas astute ka viimase sammu ja saate kunagi ka operaatoriks?

Ilmselt mitte. Skype on tarkvarafirma, ja me tahame aidata inimestel suhelda kõikvõimalikel eri viisidel. Skype'i kaudu telefonidele helistamine on ainult üks paljudest suhtlusviisidest.

Kas Skype pakub tudengitele ka praktikakohti (nii Eestis kui välismaal)?

Jah, aeg-ajalt Londoni või Tallinna kontoris . Kui see pakub huvi, tasub hoida silm peal veebilehel jobs.skype.ee

Olete ka sellise firma nagu Pledgehammeri üks asutajatest. Millega tegu on?

Pledgehammer on veebileht, mis aitab inimestel oma lubadusi pidada. Avalikust lubadusest on hoopis raskem taganeda ning täiendavaks motivaatoriks valib inimene endale rahasumma. Kui lubadust ei pea, maksa! Aga mitte meile, vaid anneta mõnele heategevusele omal valikul.

Kust tuli niivõrd originaalne mõte?

Kust need ideed ikka mujalt tulevad kui peast. Samas minu meelest on ideed väärtusetud, neid võib iga päev kümnete kaupa üles kirjutada. Nõks on selles, kuidas ideed teoks teha. Ehk siis küsimusest "kust tuli mõte" on palju olulisem "kuidas mõte teoks teha".

Kuidas te siis Pledgehammeri mõtte teoks tegite?

Kõigepealt inimeste leidmine, kes oskavad ja tahavad sama asja teoks teha. Üksi ju kõike teha ei oska, pealegi on mitmekesi lõbusam ja tulemus parem. Suureks plussiks oli töötamine niimoodi, et kohe esimestest visanditest alates oli disain, arendus ja sisuline/äriline pool nö. ühe laua taga. Ja üks väga oluline nõks on mitte enne tööd lõpetada, kui asi valmis on.

Millega Pledgehammer leht teenib ja kui palju seda kasutatakse?

Teenime sellega, et mõned heategevused, kellele inimesi annetama suuname, maksavad meile oma affiliate programmide kaudu osakese tagasi. Samas kasutajaid on veel vähe ehk siis praegu on Pledgehammer minu CV-s pigem lahtris "Õppetunnid" mitte sildi all "Ametikäik". Siiski on meil mõned mõtted, millises suunas Pledgehammeriga edasi töötada.

Kuidas on tegeleda kahe eri ettevõttega- raskeks/kiireks ei lähe? Kuivõrd hakkab üks teist mõjutama?



Peamiselt tegelen siiski ühe ettevõttega, Skype'iga. Muud ettevõtmised võtavad vahel õhtust või nädalavahetusest tükikese ning on kaugel täis- või isegi veerand koormusega tööst.

Te tegelete ka kiteboardinguga. Kuna ma ise tegelen surfamisega, siis tean, et tuul on märksõnaks tööpäeva lõpule: olgu see või kell 13 päeval. Teatavasti on Londonist võimatu surfikohta leida...kuidas te asja lahendanud olete?

Leppimisega, et võibolla see maine elu ei olegi täiuslik. London on tore linn, aga tõepoolest merest liiga kaugel, et tööpäeviti surfama jõuda. Pakitsuse leevenduseks olen hakanud rohkem veelauda sõitma ning hoolega nädalavahetusi ja surfireise planeerima.

On Teil veel mõni tore hobi?

Mu kõik hobid on toredad, muidu nad ei oleks ju mu hobid. Aga üks väga tore hobi nende hulgas on võitluskunst nimega sanjuro, mis on segu kickboxingust ja capoeirast. Muuseas, Tallinna sanjuro instruktor Sven on absuluutselt tore inimene. Kui lugeja on mõelnud, et võiks vahelduseks mõnda võitluskunsti proovida, tasub ta kindlasti üles otsida,

Milline oli teie lapsepõlv- kus te selle veetsite, millised olid hobid, õpitulemused jne



Lapsepõlv oli natuke vastuoluline, ühelt poolt olin koolis oivik ja teiselt poolt oli mõned probleemid avaliku korra normidest kinnipidamisega. Ehk sain ühtemoodi hästi hakkama nii bioloogiaolümpiaadil kui emale selgitamisega, miks ta pidi mulle kell kolm öösel korrakaitsepunkti järele tulema. Hiljuti sattusin lugema oma viienda klassi kirjandit, kus ma olin kirjutanud, et minu unistuseks on suurena saada forelliks, kes oskaks lennata. Selle mätta otsast on minu edaspidine elu olnud täielik läbikukkumine.

Miks valik EBSi kasuks langes?

See oli parim kool, mis Tallinna kesklinnast võtta oli.

Kas ülikooliajast on ka postitiivseid/negatiivseid mälestusi? Milliseid?

Ülikooliajast on hulgaliselt positiivseid mälestusi, ühtegi negatiivset ei tule praegu meelde. Kõige eredamalt on meeles vahetusüliõpilase elu Amsterdamis, muhe filosoofiaõppejõud EBS-s, kelle nime ma enam kahjuks ei mäleta, ja mõned teatud naissoost kaasõpilased.

Mida te peate oma suurimaks saavutuseks?

Me saime just Skype'is valmis ühe nutika viguri, millega saame teha kasutajapõhiseid kampaaniaid üle maailma. Kui see nii hästi tööle hakkab nagu testid näitavad, siis see on minu ilmselt seni suurim tööalane saavutus. Loodetavasti aga mitte suurim saavutus väga pikaks ajaks.

Te töötate Inglismaal- kui tihti te Eesti pinnale satute?



Kuna Tallinnas on Skype'i suurim kontor, siis päris tihti: keskmiselt umbes korra kuus.

Kes on see, kellega tahaksite oma elus kindlasti kohtuda/tuttavaks saada ja miks?



Ma ei tunne puudust ühegi konkreetse inimesega tuttavakssaamisest. Küll aga tahaks juurde tekitada olukordi, kus oleks aega suhelda loovate ja ettevõtlike inimestega, nii Eestis kui mujal maailmas.

Tundub, et Teis on juba väikesest peale olnud loomingulisust. Kui tihti praegu kultuuriga jõuate tegeleda- raamatuid lugeda, teatris käia, võibolla isegi luuletusi kirja panna?

Jõuan kultuuriga tegeleda peaaegu piisavalt. Londonil on palju pakkuda kontsertide, teatri ja standup-komöödia sõbrale ja proovin sellest küllusest jõudumööda osa saada. Kuna reisin päris palju, siis lennukites on aega ka kirjutada ja raamatuid lugeda. Raamatuid saab muuseas suurepäraselt ka kuulata, mis muudab rattaga tööle sõidu või mõnes järjekorras seismise palju nauditavamaks. Luuletusi pole viimasel ajal kirjutanud, reisikirju ja muid tekste küll.

Kas Eestis on võimalik saada head IT või turunduse alast haridust?

Jah, ma usun küll. Sõprade, tuttavate ja kolleegide järgi otsustades on täiesti võimalik Eestis heaks turundus- või tehnoloogiainimeseks saada, kui ainult endal soovi ja pealehakkamist on.

You are what you share

Or so the wise saying goes. This means that today I am reading tips because reading tips is something I'm about to share (and ask).

I quite enjoyed reading Anthony Giddens' The Politics of Climate Change if 'enjoyed' is the right word. It's not easy reading but if you're confused with the range of conflicting points of views on climate change in articles here and there it's an easy way to get a basic understanding of energy security, global warming and related politics. Bits of information about gas pipes or energy stations in space make much more sense after reading this book.

A few nuggets to give you a flavor. I hadn't heard about using GPI (Genuine Progress Indicator) instead of GDP as a measure of how well a country is doing. In addition to economics it looks at health care, crime rates, life expectancy and how clean the environment is to determine how well a country is going. In GDP terms the US is twice bigger than in 1970's, in GPI terms it has stood still for 30 years.

The concept of backcasting was also interesting. Instead of projecting today onto the future it asks what changes have to be made in the present in order to arrive at alternative future state. Or the blindingly obvious fact that developed countries may frown upon pollution growth in China or Brazil but actually this is pollution that has been sort of exported. If you account the pollution to countries where goods are consumed rather than produced it's evident it's a global issue to tackle, not something that Chinas and Brazils of this world have to sort out locally.

Random Walk Down Wall Street by Burton G. Malkiel was a similarly good overview of how equities markets work and how your average small investor should go about investing, or not investing. For some reason I had brought it along to my summer holiday in Ibiza and for some reason it fit into the very hedonistic reading setting very well.

On a lighter note Matthew Polly's American Shaolin is a well written story about an American bloke who goes to Shaolin for a year to learn kung fu. There's a guy with a good sense of humour, and a good story. If you've been away from home for a long time or done any martial arts training yourself you'll enjoy it double.

And thanks to my father's influence I've enjoyed a few good sci-fi classics as audiobooks lately. The Moon is a Harsh Mistress is a story about a super powerful computer that has developed consciousness and helps to plan a revolution on Luna (Moon, that is) out of boredom. And Dark Universe takes you underground on our planet Earth where a group of people have stayed so long they've forgotten the sense of seeing. All available in Audible.

And then of course Naine by Olavi Ruitlane, a book that has been praised enough times. All I can say is echo everyone that has recommended it.

PS. Pardon the very serious, almost morbid tone. These fine pieces of reading deserve better but last night's halloween festivities have taken their toll.

PS2. All links here were affiliate links, so in case you clicked any of them you've in effect made me obscenely rich. Photo borrowed from internet from someone called weeping-willow.

PS3. Have holidays coming up in a few weeks and need to stock up before I set off. Any reading tips?