Lohesurfamine - mis, miks, kes, kuidas

Vahel on tore eesti keeles mõni pikem jutt valmis kirjutada, eriti kui teema on südamelähedane. Siin äsja meesteajakirjas ilmunud lugu lohetamisest.

Tümaki! sadasin peale umbes 15-meetrist õhulendu tagasi rannaliivale ja lohisesin vähemasti teist samapalju piki liiva edasi, proovides lohet kuidagi kontrolli alla saada. Luud jäid terveks, ja veidi tuikava jalaga sain kuidagi esimese "päris" sõidupäeva tehtud. Olin nüüd lohesurfar! Lohesurfar, kes pidi küll tuliuue kama viieks nädalaks karkude vastu vahetama, aga siiski lohesurfar. Pealegi selline, kes enam kunagi ei tee lohe õhkulaskmisel nii suuri vigu.

Tänu suhteliselt suurele võimalusele millegi sama rumalaga endale viga teha on lohesurfil juures ohu, adrenaliini ja magus-valusa naudingu maitse. Võibolla just sellepärast on see vaid kümmekond aastat laiemalt levinud ala nii kiiresti populaarsust võitnud.

Tuhat põhjust lohesurfiks

Inimesed jõuavad lohesurfini eri teid pidi ja erinevatel põhjustel. Nagi, Toru ja teisi veebilehti pidav Jüri Kaljundi otsis mõned aastad tagasi oma üsna rahulike hobide kõrvale midagi veidi sportlikumat ja äkilisemat. Lohemehed soovitasid talle just seda ala ja lisasid juurde, et sukeldumine hoidku pensionieaks. Lohetaja ja lohekoolitaja Katrin Päevakene aka Surphy sattus oma sõnul "kogemata ja temast mittesõltuvatel asjaoludel" Tarifale ning lihtsalt "armus lohesurfi hetkega."


Need, kes kord lohetamise maitse suhu saavad (peale õppimise käigus neelatud soolase merevee maitse kadumist), jäävad enamasti ala külge kinni sama kiiresti ja hästi nagu näts uute kingade tallale. Lohetamiseks on lihtsalt nii palju häid põhjuseid ja põhjendusi. Kõigepealt vabaduse tunne, mis kaasneb sellega, kui kaks inimese jaoks üsna vaenulikku jõudu, tuule ja vee, oma kasuks tööle paned. Teiseks pidev eneseületamine - kui sa sõidu jooksul kordagi ei kuku, siis sa mitte ei oska lohet hästi, vaid sa ei õpi piisavalt kiiresti (kuigi vahel on mõnus teha ka rahulikke sõidupäevi). Kolmandaks vähendab lohetamine "halva ilmaga" päevade arvu, sest kui on nii tuuline, et õieti ei taha toast väljagi minna, on just kõige parem sõita. Üle ega ümber ei saa ka sellest, et lohesurf on visuaalselt väga nauditav - nii pealtvaatajale kui sõitjale. Enamik randadest on merelt vaadatuna veel kaunimad.


Väike, aga oluline osa võib allakirjutanu meelest olla ka sellel, et lohesurfi juurde kuulub mugav riietus, näiteks ei ole meestel kohustuslik kanda moekaid ülikitsaid teksapükse, mille seest aluspesu välja paistab.

Kiiksuga inimeste ala

Kui rannas lohetajaid vaadata, siis silma järgi on harrastajateks peamiselt 20. ja 30. aastates inimesed, kellest enamik on mehed. Siiski on lohede küljes ka meeldivalt palju naisterahvaid, mis ühelt poolt on silmale ilus vaadata, aga teisalt avaldab positiivset mõju meeste motivatsioonile pingutada hüppeid kõrgemaks ja keerulisemaks. Olukord, millest kõik võidavad.


Samas kohtab lohe küljes ka oma 50. sünnipäeva selja taha jätnud inimesi, silmis selline tuluke, et sellega võiks vabalt suitsu süüdata. Nende puhul tekib muidugi muna ja kana küsimus, et kumb oli enne: kas elurõõm või lohetamine. Mis iganes pidi see ka ei oleks, annab selliste inimeste nägemine lootust, et lohesurfist on rõõmu veel pikaks ajaks.


Autorile oli alguses peaaegu et üllatuseks, kui abivalmid on teised lohetajad. Ükskõik kus maailma rannas viitsivad inimesed sul lohe üles aidata, seda alla võtta või merelt ära tuua, kartmata iseennast ohtu seada. Samas on taoline suhtumine lohetamise kui veidi ohtlikuma ala juures ainuvõimalik.


Soost ja vanusest tähtsam on ehk lohetajate iseloom, mingi naljakas kiiks, mis ühendab nii lohetajaid, purjelaudureid kui surfareid. Hawaii Surfis töötav Rauno Pikkor kasutab lohetajate iseloomustamiseks sõna vaba. Surphy sõnul käib tema koolitustel lohesurfi õppimas väga erinevaid inimesi ning lisab, et pidama jääjad tunneb kohe ära. Isepäised, egod, julged, edevad, siirad, lõbusad, seltsivad, natuke ülbikud, pooljumalad, kirjeldab ta värvikalt lohesurfajaid.

Varustuse hankimine

Lohetamine ei ole kindlasti kõige keskkonnasõbralikum ja odavam hobi maailmas - see tiitel on kindlasti alasti kätekõverduste tegemise käes (kas partneriga enda all või mitte, maitseasi). Vaja on ju osta üsna mitte-orgaaniline varustus ja ainuüksi lohe võib maksta veerandsada tuhat krooni. Kui aga kama kord ostetud, on nii edasine rahaline kulu kui keskkonna saastamine olematu.


Lohe suurus jääb üldjuhul 7 ja 15 ruutmeetri vahele ning see on trapetsiga lohetaja külge kinnitatud. Lohetaja jalge all on kuni pooleteise meetri pikkune laud, mis püsib jala küljes lihtsate aasadega, mitte klambritega. Eestis sõidetakse enamasti mõlemalt poolt ühesuguse kujuga nö. twin-tip laudadega, aga aina rohkem koguvad populaarsust lainesurfi lauda meenutavad sõiduvahendid.


Alustajad tabavad end ilmselt vaagimas, kas osta uus kama või siis kasutatud ehk nö. teise käe varustus. Rauno Pikkori sõnul on peamine, et varustus oleks ostetud usaldusväärsest kohast või inimeselt, eriti kui varustus pole uus. Väiksemad kriimud ja õmbluste kulumised ei pruugi lihtsalt välja paista.


See, millist kaubamärki eelistada, on maitseasi. Lohedega on üsna samasugune lugu nagu autodega - kõik pakutav on enam-vähem hea, nö. teele ei jää ühegagi.


Paljud, kes lohetamisega algust tahavad teha, panevad ilmselt tähele, et maitse suhu saamiseks varustuse laenamine ei ole kõige lihtsam ülesanne. Selle põhjuseks on aga harva kadedus - kuna algajana on väga lihtne teha suuri vigu, siis loheomanikule teeb pigem muret see, et proovidasoovija teeb viga eelkõige endale, mitte niivõrd lohele. Kõige mõistlikum alustuseks minna koolitusele, kust saab nii varustuse kui selle käsitlemiseks vajalikud algtõed. Lohekoolitust pakub enamik Eesti lohevarustuse müüjatest.

Kus lohetada saab?

Eesti parimad rannad on Vääna-Jõesuu, Hiiumaa läänetipp ja Pärnu. Tallinna linnapiiride seas on koguni neli surfiranda - Pirita, Stroomi rand, Katariina kai ja Kakumäe. Põhimõtteliselt saab sõita igas rannas, kus väga palju kive ei ole.
Lohetada saab ka talvel, asendades oma tavalise laua lumelauaga. (Äärmiselt soovitatav on vahetada ka shortsid või kalipso paksema riietuse vastu). Näiteks Jüri Kaljundi lemmikviis lohetada ongi ümber Kaberneeme kandi saarte just siis, kui merd katab paks jää- ja lumekord. Kõige paremad on paksu värske lumega kaetud veekogud, aga kui sellist võtta pole, siis kõlbab ka iga muu lumega kaetud plats, mille kohta on teada, et sellel ei ole karjaaedasid või kivihunnikuid.


Euroopa tuulespordipealinn on Tarifa, kus iga endast lugupidav lohetaja korra on käinud. Allakirjutanule meeldivad väga Lääne-Inglismaa rannad, kus leiab nii mõnusat surfilainet kui mõõna korral korralikku flat'i, vahel koguni mõlemat ühe ranna erinevates otstes. Sõita saab samas pea igas Euroopa riigis, ehk ainult Luxembourgi elanikel läheb oma riigi piires lohetamispaiga otsimine raskeks.


Lohetamine pakub ideaalse võimaluse ühendada oma hobi reisimisega. Mind on lohetamine viinud Kuubale, Vietnami, Brasiiliasse, Lätti, Hispaaniasse ja Argentiinasse. Ning maailma parima surfiranna otsimine pole kaugeltki läbi.


Vaata ka:


Eesti lohesurfi info

Tuuleinfo

Minu postitus UK-s lohetamise kohta

Loherannad üle maailma

Brasiilia pildid

Taavet pani just välja Brasiilia pildid. Mis ma muud oskan öelda, kui et kaamera on õige mehe käes olnud. Varsti tuleb reisikiri ka.

Inglismaale lohetama - osa I

Kunagi ei tea, millal saareriigil on paar päeva vaba aega ja natuke tuult ja selleks puhuks minu esimeste sõitmise põhjal mõned õpetussõnad.

Tuule ütleb loomulikult Windguru. Londonist startides on põhjatuulega mõistlik vaadata Whitstable'it ja kõikide muude tuultega West Witteringi. Neist esimene pole tegelikult suurem asi loherand, aga annab mõista, mis toimub Sandwich Bays, mis on lohetamiseks mõõna ajal superluks - üsna tühi liivapõhjaga rand. Minnis Bay on stabiilsema tuulega, kuid laine on suurem ja rannas on betoonkolakaid ja rannaputkasid, millega ei ole ei endal ega lohel mõtet kokku puutuda. Teiste Londonist itta jäävate randade kohta loe siit.

Mitte-põhjatuultega on kõige mõistlikum sõita Inglismaa lõunarannikule. Sattusin West Witteringi täiesti tuulevaikse ilmaga ja sõita ei saanud, aga tundus, et mõõnaga on madala veega flat'i väga pikalt. Samas teadis keegi rääkida, et lohetamiseks hoopis parem on sõita üle lahe Haylingi saarele, kus on sõiduvõimalus praktiliselt iga tuulesuunaga, rohkem sõitjaid, ja ka spetsialiseerunud loheklubisid.

Kui on rohkem aega ja mitte liiga hea tuuleprognoos, tuleb sõita Lääne-Inglismaale Devonisse, kus lisaks suurepärastele loherandadele on ideaalsed lainesurfitingimused ja muljetavaldavad vaated. Sinna minnes tuleb appi võtta ennustuste raskekahurvägi Magicseaweed, kus on ka laine näha. Londonist reede õhtul minnes oli mugav sõita metrooga Heathrowle ja sealt auto rentida - säästsime nii rendihinnas kui ummikutes viibimise ajas. Siis neli tundi sõitu ja meid ootas idülliline tuhande elanikuga Croyde, kus peaaegu kõik majad olid nagu pildil olev kõrts Thatch.

Meil vedas, et leidsime vabu tube ainult Sandy Hollow nimelises B&B-s. Selle omanik oli surfar, kes meile hommikusöögi kõrvale kõik lähedalasuvad rannad selgeks tegi. Croyde'i põhirand kogenumatele lainesurfaritele, lohetajatele ja olenevalt tuulest kas Saunton või Putsborough.

Saunton on üks paremaid randu, kus ma lohetanud olen. Lai, samal ajal nii flat kui suure lainega, ühtlase tuulega, neli kilomeetrit pikk. Lisaks tuule ja lainete austajatele meeldib see ka Pink Floydile, kes selle omal ajal A Momentary Lapse of Reasoni kaanepildi tegemise kohaks valis. Sain seal väga hea lohepäeva ja pühapäeval, kui tuul oli vaibunud, elu esimese lainesurfipäeva. Pole midagi öelda, ilma loheta mööda vett liuglemisel on ka oma võlu. Eriti kohas, mis Austraalias käinute meelest kõikidest saareriigi randadest kõige rohkem land of down under'it meenutas.

Croyde'is meeldis õhtul võimust võttev Suur Rahu. Mõlemad küla kõrtsid pandi südaöösel kinni, ja kuna päevane tuulega maadlemine oli jõuvarudega väga ebaviisakalt käitunud, oli väga vähe motivatsiooni 15 km eemalee Woolacombe'is asuvasse ööklubisse sõita. Hoolimata sellest, et teadjamate andmetel olla seal väga lõbus. Jääb järgmiseks korraks.

Praktilise poole peale pole kuskil näinud ühtegi lohekamalaenutust, nii et see peab endal kaasas olema. Croyde'i ümbruses oli aga palju surfipoode- ja laenutusi ning West Witteringis on purjelaualaenutus. Londonile lähim koht viimaseks on Bray järv, aga varakevadises vees väga puhangulise purjega maadlemine ei olnud päris minu maitse, nii et tagasi ei lähe.

Alustuseks vist kõik. Loodetavasti juba varsti pikemalt Walesist, Cornwallist ja põhjapoolsetest randadest.

Täiendus 2009. aastal: Eelmisel aastal käisin kõige rohkem Camber Sandsi rannas, mis on Londonist umbes kahetunnise autosõidu kaugusel. Plussid: autoga saab kohe randa, mõõnaga jääb lohe õhkulaskmiseks palju ruumi ning kalda elle tekib kuni viiekümne meetri laiune flat'i ala, samal ajal kui tagapool on paarimeetrised lained. Miinuseid ei ole. Kõvasti etem kui West Wittering või Haylingi saar. Paremini näed Camber Sandsi olusid sellest klipist.

Ericssoni siseinfo

Täna hommikul hakkas BusinessWeeki netilehelt silma selline reklaam.

Lohesurfile lähedalseisva isikuna ei saanud sellel klikkimata jätta.

Aga veebilehel, kuhu ma välja jõudsin oli hoopis tuulesurfari pilt.

Järgnes selline:

Siis selline:

Ning õnnelik lõpp:

Oletan, et Jänes oleks päris pahane, kui surfipood talle lubatud purje asemel hoopis lohe kohale toimetab. Või on tehnoloogiafirmal tõesti andmeid, et tegelikult tahavad kõik purjelaudurid ikkagi lohega sõita.

Uudis - eile ei saanud surfata

Üleilse seisuga olin üheksa päeva jooksul merel käinud kuus korda. Eile oleks peaaegu täitunud seitse kümnest, aga koos tööpäevaga lõppes tuul.

Kui keegi käiks sagedamini kui üle päeva jõusaalis, aeroobikas, sulgpalli mängimas või kus iganes mujal, siis ma veidi imestaks. Ja tegelikult imestan ka iseenda üle. Kuidas ma talun liiva elutoas, lepin õhtuplaane kokku tärnikesega "kui just tuul ei puhu" ja unustan tuulemõõtjate jälgimise kõrvalt tähtsaid toimetusi. Täna näiteks suri üks toataim lõplikult, läks pooleks, sest keegi (loe: mina) ei olnud teda ammu kastnud.

See on lugu, millel ei ole moraali.

Mis toimub pildil?

Variant A: Läti kraanajuht harjutab kujund-paneelitõstmist*
Variant B: Läti veelaua-masina operaator tegeleb kinnikiilunud nööriga
Variant C: lätlane on lihtsalt karjääri teinud ja sattunud tööle kõrgele kohale
Variant D: lätlane teeb säästu-benji-hüpet ilma nöörita

Õige variant on mõistagi B. Vaid 30 km Riiast lõunasse asub Läti esimene wake'i-järv, kus seitsme lati eest saab tund aega trossi otsas mööda järve kihutada. Lainet küll ei ole, aga ideaalne pööreta ja handlepass'ide õppimiseks. Kui natuke vaeva näha, saab ka veest välja; mina näiteks tegin oma esimesed 180-hüpped. Nagu jutud käivad, tehakse Riiga varsti veel üks selline jurakas.

* Kujund-paneelitõstmine on - umbes nagu naisekandmine meile - ainuke ala, milles lätlased on võitmatud.

Eile algas hooaeg

Inimtühjas Pirita rannas ulus ainult tuul. Üle 10 meetri sekundis ja jänesed olid lainetel. (Nagu pärast selgus, oli ka Jänes lainetel, aga Püünsis). Ükski normaalne inimene ei roni sellise ilmaga mereranda. Ja just sellepärast ma vist olingi sinna sattunud.

10-se lohe aasad otsustasin viimasel sekundil täis-powerisse reguleerida ja nii ta läks. Esimene kohtumine veega mõjus piltlikult öeldes külma dušina - siin vist üle vee minuti vastu ei pea, käis peast läbi. Kui esimest korda vett suhu sattus, oli hammastel see vana hea jäätisesöömise tunne. Kuna kindaid ei olnud, sais kuuekraadises vees kätest kiiresti valutavad küüntega tombukesed. Sellest hoolimata (või tänu sellele) peaaegu religioosne kogemus töönädala lõpetuseks.

Ühtegi muud tegevust ei soostuks ma nii külmas vees harrastama, ei ainsatki.

Pildil on illustreeriv tähendus, Vietnam 2005, Taavet tegi.

Lohekalender

Puhas kuld - Läti lohesurfarid (või nende allikad) on kokku pannud listi maailma parimatest lohesurfirandadest koos parimate sõidukuudega. Neist käinud olen kahes ehk siis vaja on veel silma jägi umbes 70-sse minna.

Pilt pärineb Taaveti kaamerast Mui Ne rannast ja sellel on vägagi illustreeriv tähendus.

Jaanuar
Western Oz, cape town-South Africa, La ventana-mexico, Boracay-philipines, Namibia, St. Louis-Senegal, Copal-Costa Rica, Mui Ne Bay-Vietnam, Nashiro-Japan, Baja, Barbados, Kenya-mombasa, BVIs, Carmelo-Uruguay, Buenos aires-Argentina, Hong Kong, Puclaro-Chile, Yemen-Red Sea, Zanzibar, Bahamas, Adicora, Tarifa

Veebruar
Margarita, Western Oz, St. Louis-Senegal, cape verde, Melbourne, Hua Hin - Thailand, South Africa, La ventana-mexico, Boracay-philipines, Cap Chevalier-Martinique, Zanzibar-Tanzania, Copal-Costa Rica, Mui Ne Bay-Vietnam, Belize, Florida-USA, Nashiro-Japan, Baja, Barbados, South Padre Island-(TX)USA, Esbjerg-Denmark, cabarete, Bonaire-Carib, St. Lucia-Carib, Whitehaven-Whitsunday Islands, BVIs, Noordwijk ann Zee-Netherlands, Puclaro-Chile, Yemen-Red Sea, Bahamas, Coche, Adicora, Tarifa

M舐ts
El gouna-Egypt, cape verde, St. Louis-Senegal, cabarete, margarita, Western Oz, Hua Hin - Thailand, South Africa, La ventana-mexico, Esbjerg-Denmark, Antigua, Goa, Cap Chevalier-Martinique, Zanzibar-Tanzania, Copal-Costa Rica, Mui Ne Bay-Vietnam, Belize, Florida-USA, Barbados, South Padre Island-(TX)USA, Bonaire-Carib, St. Lucia-Carib, Negombo-Sri Lanka, BVIs, Ibiza-spain, Rosslare-Ireland, Watergate-UK, Cape Hatteras-USA, Puclaro-Chile, Yemen-Red Sea, Bahamas, Coche, Adicora, Los Roques, Tarifa

Aprill
cape verde, Margarita, Western Oz, Hua Hin - Thailand, Antigua, Cap Chevalier-Martinique, Belize, Banff-Canada, Barbados, South Padre Island-(TX)USA, Safaga-Egypt, Bonaire-Carib, St. Lucia-Carib, Whitehaven-Whitsunday Islands, Negombo-Sri Lanka**, Ibiza-spain, Rosslare-Ireland, Watergate-UK, Cape Hatteras-USA, Puclaro-Chile, Coche, Los Roques, Adicora, Tarifa

Mai
cape verde, Margarita, Antigua, Cape Hatteras-USA, Leucate-France, Essaouira-Morocco, Iraq, El yaque-venezuela, ras sudr-egypt, Rhodes-Greece, porto pollo-Sardinia, Fuerteventura, cabarete, Bonaire-Carib, St. Lucia-Carib, Whitehaven-Whitsunday Islands, Ibiza-spain, Aruba-Carib, Tarifa, Puclaro-Chile, Mancora-Peru, El Coche, Adicora, Los Roques,

Juuni
Fuerteventura, Tenerife, cape verde, cabarete, Raratonga, The gorge-USA, Bol-Croatia, Ponto de Oura-Mozambique, Seychelles*, Maui-USA, fiji, Essaouira-Morocco, Guincho-Portugal, el yaque-venezuela, rhodes-greece, levkada-greece, dakhla-morocco , Corsica, Rhodes-Greece, Pirlanta-Turkey, Paramali-Cyprus, porto pollo-Sardinia, Lanzarote, Bonaire-Carib, St. Lucia-Carib, Sri Lanka**, Aruba-Carib, Puclaro-Chile, Mancora-Peru, Sumbawa-Indonesia, Los Roques

Juuli
Cabarete, Fuerteventura, Tenerife, Mauritius, Naxos-Greece, Raratonga, The gorge-USA, Pirlanta-Turkey, Bol-Croatia, Seychelles*, solomon Islands, Maui-USA, fiji, Tahiti, Essaouira-Morocco, Guincho-Portugal, el yaque-venezuela, rhodes-greece, levkada-greece, dakhla - morocco, Corsica, paros-Greece, porto pollo-Sardinia, Lanzarote, El Gouna-Egypt, Safaga-Egypt, Sinai, eilat-Israel, Paramali-Cyprus, Sri Lanka**, Maui-USA, Aruba-Carib, Puclaro-Chile, Mancora-Peru, Sumbawa-Indonesia

August
Cabarete, El Gouna-Egypt, Fuerteventura, Tenerife, Brazil, Mauritius, cape verde, Naxos-Greece, Raratonga, The gorge-USA, Bol-Croatia, Pirlanta-Turkey, Zanzibar-Tanzania, Guincho-Portugal, Seychelles*, solomon Islands, Rangiroa-F.polynesia, Maui-USA, fiji, Tahiti, Essaouira-Morocco, Corsica, Rhodes-Greece, Paramali-Cyprus paros-Greece, Lanzarote, Safaga-Egypt, Eilat-Israel, Sinai, Sri Lanka**, Maui-USA, Aruba-Carib, Puclaro-Chile, Mancora-Peru, Sumbawa-Indonesia, Tortoli-Sardinia

September
El Gouna-Egypt, Tucus-Brazil, Mauritius, Pirlanta-Turkey, Zanzibar-Tanzania, Seychelles*, solomon Islands, Rangiroa-F.polynesia, Sumbawa-Indonesia, Maui-USA, Madagascar, UK, Corsica, rosslare-Ireland, Canada, Germany, Israel, Sinai, Noordwijk ann Zee-Netherlands, Puclaro-Chile, Mancora-Peru, Cumbuco Brazil, , Auckland-NZ

Oktoober
Tucus-Brazil, Western Oz, Sumbawa-indonesia, Madagascar, New Caledonia, Chile, Newquay-UK, Esbjerg-Denmark, rosslare-Ireland, Buenos aires- Argentina, Carmelo-Uruguay, Noordwijk ann Zee-Netherlands, Cape Hatteras-USA, Tarifa, Puclaro-Chile, Mancora-Peru, Cumbuco Brazil, Auckland-NZ

November
Melbourne, Tucus-Brazil, Western Oz, Namibia, Sumbawa-indonesia, Auckland-NZ, Madagascar, New Caledonia, Newquay-UK, Buenos aires- Argentina, Carmelo-Uruguay, Hong Kong, Leucate-France, Noordwijk ann Zee-Netherlands, Tarifa, Puclaro-Chile, Cumbuco Brazil

Detsember
Melbourne, Tucus-Brazil, Western Oz, cape town-South Africa La ventana-mexico, Namibia, Copal-Costa Rica, Mui Ne Bay-Vietnam, Auckland-NZ, Nashiro-Japan, Baja, New Caledonia, Boracay-philipines, Buenos aires-Argentina, Carmelo-Uruguay, Monastir-Tunisia, Hong Kong, Leucate-France, Cape Hatteras-USA, Tarifa, Puclaro-Chile, Yemen-Red Sea, Zanzibar