Reading recommendation: 279 days to overnight success

I quite enjoyed reading 279 days to overnight success by Chris Guillebau. It's a useful guide to people that want to earn their income from blogging. And if this is not your aim (as is the case with yours truly) it contains some useful ideas that apply to many fields from writing to building online businesses. Here's a few ideabytes that I took the liberty of elaborating on:


Instead of targeting the 'general audience' choose a specific niche instead. Or even better - create a totally new niche.


Quantity begets quality. Chris recommends to write a thousand words a day, if writing is where you earn or want to earn your main income. If not, the same principle applies. Some successful salespeople focus on making a certain numbers calls or client visits per day, no matter what. This 'input metric' is a hundred percent under your control and if you reach it every day then not only do you probably reach your 'output metric', whatever it is, but you'll also get closer to Malcolm Cladwell's 10.000 hours.


Spend as much on marketing as you do on writing. Again, this is true no matter what you do. Unless you work in marketing, because you'll probably get fired if you only work half the time.

Want Tartu Entertainment?

This text ad is fresh off my Gmail account. It left me somewhat confused. Targeting works - I'm in UK and probably have quite many Estonia-related emails in my mailbox. But what's Tartu Entertainment? And what does Visit Online! really add? That I should visit the country online, not in person?

Visit Estonia folks, if you ever read this and wonder who was the one person that clicked on that ad, it was me.

The perfect headline

Hats off to this piece of copywriting that has all the element of salesy copy. The two years I spent writing ads for the weekly Eesti Ekspress don't even come close to this masterpiece which will inevitably become a classic and will be taught in all writing schools on all continents. The only question remains if this is for the class of Do's or Dont's.

Millest on tehtud miilid?

Leedu lennufirma teeb neid merevaigust. Eks suurtes rahvusvahelistes firmades kipuvad sellised tõlked ja lokaliseerimised kohati kohmakad välja kukkuma, isegi suurtes Leedu rahvusvahelistes firmades. Aga natuke parem kui näiteks Ämber.miili programm.

Jens saatis lingi.

The worst name for a pen company

Pen Island surely. More equally good/bad ones here.

Lumelauapuhkus - tehtud

Veetsin pika nädalavahetuse Chamonix's, mis läks sellepeale siuh minu lumelauakohtade edetabelit juhtima. Hea lähedal minna, elu kõige ilusama vaatega laskumine, kõige toredam offpiste ja hea lähedal Genfi lennujaamast kohale jõuda. Kuigi kohati oli seal väga raske ja ebameeldiv.

Ühtlasi veendusin, et parim pika nädalavahetuse formaat on neljapäeva õhtust esmaspäeva õhtuni. Aamen.

Ei saa jagamata jätta ka reisil kohatud silte, mis sisaldasid nii prantsuse elegantset disaini kui šveitsi kuulsat loogikat ja täpsust.

S&M kohvik

Au ja kiitus sellele toidukohale, mis lisaks poti ja pannidega õigesti ümberkäimisele valdab hästi ka huumori kasutamist. Eile mööda jalutades polnud väga näljane, aga kui jälle Spitalfieldsi (või Portobello) turule asja on, lähen proovin ära, kui hästi nende pakutav veresooni ummistab.

Sildimaniakist Raekoja platsil Täiusliku Päevani

Hämmastav, et Raekoja platsi külje alla vanalinna südamesse tohib sellise sildi üles riputada. Veel hämmastavam on ainult see, et keegi tahtis seda üldse teha, seejuures omaenda poe külge.

Muidu oli väga tore pärast mõningast pausi Eestis olla ja poolpuhkuseline (pooltühja klaasi koolkonna omad ütleksid "pooltöine") nädal veeta. Selle käigus veetsin Täiusliku Päeva, mille päevakava oli väga lihtne:

10 paiku - Äratus ilma äratuskellata. Hommikune jogurt ja paarile e-kirjale vastamine.
11.30 paiku - Kohtumine lõuna vormis, kus sai intelligentsete inimestega juttu ajada ilma ühtegi Powerpointi slaidi vaatamata ja näitamata.
14 paiku - Piritale lohesurfama seni kuni füüsiliselt enam ei jõudnud. Tuult veel jätkus.
20 paiku - Külla imehead kala sööma ja niisama mölisema.
23 paiku - Juba magasin. Ilmselt mõnel teisel päeval oleks jõudnud õhtul veel mõne koeruse teha, aga Pirita lained olid teinud oma töö.

Note to self - tekita selliseid päevi rohkem. Selle asemel, et osa liiga pikki päevi töötada ja siis jälle päevade kaupa rannas eimidagi teha, saab edukalt tööd ja lõbu ühendada.

Kaks juuksekarva peas on vähe, supi sees palju

Väga toredad näited sellest, kuidas kontekst reklaami soovitud mõju pahupidi pöörab. Aga seda küll ei oska soovitada, kuidas sellist olukorda vältida. Või et kas üldse peab vältima.

Medium is the message

Waitrose on ilmselt kõige moodsam poekett Inglismaal. Kaubad on orgaanilised, jamavabad ja võimalikult vähe transporditud, värskusest ja kvaliteedist rääkimata.

Infokild, et Marylebone High Streeti pood läheb esmaspäevast 17 päevaks remonti, et teha sellest veel parem Waitrose, puudutab ilmselt väga väheseid selle blogi lugejaid. Aga sellest, et remontiminekust teavitas lisaks siltidele soliidne härra uksel, on midagi õppida. Ja tegemist ei olnud madalapalgalise kolmanda maailma töötajaga, kes masinlikult ühte ja sama lauset kordas, vaid intelligentse inimesega, kes suutis minu minuti-paar kestnud jälgmise jooksul vestluseid erinevalt alustada, põhjendada, miks pood remonti läheb ja öelda, kus lähiümbruses veel toidupoode on.

Vale #Adressaat#

Sain täna sellise kirja. Alguses tundus, et see on mõnest hämarast meiliaadresside listist, mis ikka ja jälle hämaraid pakkumisi saadavad. Kuna sportlikust hasardist vahel küsin, kust mu e-posti aadress pärit on, selgus, et see oligi heas usus mulle suunatud.

Aitäh info eest, Mikk Saar ja Balti muusikagrupp. Panen info igaks juhuks ka siia välja, sest võibolla on inimesi, keda see rohkem puudutab.

From: Andrus Purde
Sent: 23. mai 2007. a. 13:14
To: info@balticmusic.ee
Subject: Re: MIKK SAAR teie üritustel

Miks ma selle kirja sain?

From: Baltic Music Group
Date: Wed, 23 May 2007 14:10:35 +0300
To: 'Andrus Purde'
Subject: RE: MIKK SAAR teie üritustel

miks ka mitte? vabandame kui olete saanud selle asjata

BMG

Eesti-vastased sildid Venemaal

Ei oskagi midagi öelda sellepeale. Ja seda ka ei tea, millega koerad meie naaberrahva ära pahandasid.

Heade siltide linn Tartu

Olen jõudumööda Tartu sildimaniaki tegemisi juba kajastanud. Hea oli kodumaad külastades näha, et kodanik on elu ja tervise juures ja hoiab E. trepikoja endiselt elamusterohke.

Teel Tartust välja sattusin ka selle sildi peale.

Igati tore, kui inimene küttepuid müüb, aga minu meelest pole lubadus ostjaid kottida just kõige atraktiivsem müügiargument.

Tarbimine kohustuslik

Selline tore silt ühe Barcelona pisikese kõrtsi seinalt. Hispaanlased vist võtavad majanduse steroididega ülespumpamist päris tõsiselt. Ka Eestil on siit õppida, peaksime ikka rohkem laenama ja asju ostma. Võidab teadagi kes:)

Paber, käärid (kivi on puudu) ja turundus

Ma ei ole küll suur Mambo riietebrändi austaja, aga selliste siltide poodi riputajatena teenisid nad ühe plusspunkti juurde. See väike osa minust, mis on arvutav turundusinimene, hakkas muidugi kohe jorisema, et see on ju omanike raha raiskamine "lihtsalt lahedatele asjadele". Aga arvestades seda, et mina sellest siin praegu kirjutan (lingiks ka, aga ei leidnud kuskilt nende kodulehte), ja esimese Google'i otsinguga leidsin mingi Austraalia lehe kirjutise samal teemal, jään selle juurde, et turunduseelarve peab olema nagu investeerimisportfell. Osa eelarvest peab olema kulutatud riskikapitalina - see raha võib kaduda, aga kui see töötab, siis toodab ta algse paigutuse mitmekümne/-saja kordselt tagasi. Ja mida suuremate ambitsioonidega firma, seda suurem see osa peab olema.

2.0 - Sa oled internet.

Kõik see, mis turunduses valesti on

... ühel pildil kenasti koos. Kliendid tahavad valida, tõsi. Aga kui firma toote liiga keeruliseks tegemist plakatiga ravib, valivad nad järgmise pirukakoha, ma arvan.

Leitud Seth Godini blogist, kust leiab üsna tihti häid ideid. Ja nojah, vahel selliseid halbu ka.

Kapitalistlik Veenus

Isa avastas Tallinna sadama lähedalt vaateaknalt sellise natuke maailmalõpuhõngulise kampaania.

Ilves vs. Rüütel

Tartus oli keegi naljamees Rüütli tänaval näidanud, mida tema presidendivalimistest arvab.

Sildid - STV eri

Seoses naabrimehe kolimisega Bulgaaria kinnisvara-pudrumägede ja piimajõgede vahele pidin ümber korraldama koduse internetimajanduse. Lihtsamalt öeldes pidin liituma STV internetiühendusega, millest esimese asjana pidin tutvuma nende sildimajandusega.

Mis sildimajandusega? võiks küsida seda pilti vaadates. Seda minagi. See siin on STV kontor Kalamajas, ja kui keldriukse ees poleks parkinud kellegi kaablikuti logoga kaubik, poleks küll sinna siseneda taibanud. Ja interneti saamiseks ei tule seal teha muud, kui hallitanud toolil istudes pool tundi ühe pahura mehega vene keeles jantida. Näiteks kolm korda oma aadressi öelda ja dokumenti näidata. Seejuures saab internetti ainult koos kaabel-TV'ga; seda ka siis, kui kodus telekat ei olegi.

Tore boonus oli see, et kui täna naabri modemit STV-le tagastasin, tuli seda teha mingisse naljakasse putkasse ühes Sõle tänava toidupoes. Ja ainuke silt selle asutuse uksel oli "Üürida büroopind". Vähemasti selle peatüki on nad turundusraamatust õigesti meelde jätnud, et kommunikatsioon peab olema igal pool ühesugune.

Elion ja Elisa, luban olla hea laps, palun tooge jõuluks minu majja internetiots, nii et ma kunagi ei pea enam STV-ga tegemist tegema.

Sildimaniakk ründab

Tartu on heade mõtete linn. Sõbralikud inimesed, vaiksed tänavad, puust majad, roheline Toomemägi. Võiks arvata, et siinset idülli ei suuda rikkuda miski, aga ei - just sellised pealtnäha rahulikud asumid on ühiskonna porikihi meelispaigad. E. majas näiteks elab kuri sildimaniakk, keda keegi kunagi näinud ei ole (arvatakse, et ta on inimene) ja kelle teed tähistab käskival toonil siltide rada.

Täna hommikul pidin mööda laveerima alljärgnevast korralduste reast.

Kõik need käsud olid umbes pooleteise ruutmeetri peal. Heldimusega tuli meelde kunagine rongisõit siberisse, mille käigus iga asja, mis oli lubatud või keelatud, tähistas karm venekeelne käsklus.

Veel silte

Taavet saatis sildijutu peale toreda lingi.

See ja teised huvitavad sildid on väljas Thisisbroken.com-s.

Kiri pangast

Minu kõrgeauline pank saatis mulle kirja, milliseid saan nii umbes kaks korda aastas. Läkitus kõlas:

Austatud klient

Laenujääki näete U-Netis. U-Neti lepingut saate sõlmida kõigis AS-i SEB Eesti Ühispank kontorites.

Minul, lihtsal inimesel, tekkisid kohe mõned küsimused:

- Kas see on hea või halb uudis ehk minu laenumakse kasvas või kahanes?
- Miks muutus toimus? Kas see puudutab ainult mind (mine sa tea, ehk olen mingi tagasimaksega hilinenud) või kõiki panga kliente võrdselt?
- Miks pank peale minu kaheksa-aasta pikkust internetipanga kasutamise kogemust ikka ja jälle tahab, et ma U-Neti lepingu sõlmiksin.
- Miks on juttu ainult eurodest, mitte Eesti kroonidest.

Umbes nelja minutiga saaks ju kirjutada hoopis sellise (toimetamata kujul, nagu see torust tuleb):

Tere Andrus

Lenujääki saate näha U-Netis. Kui soovite ennast kaitsta edaspidiste intressimäära muutuste eest, soovitame sõlmida fikseeritud intressimääraga laenuleping, mille kohta leiate infot www.seb.ee/fiksintress.

Sildid - teine osa

Üks kiirsöögikett, kelle nime ma ei nimeta (ega peagi, sest hoolikas vaataja leiab selle pildilt) otsib jälle uusi töötajaid ja mul on tekkinud sportlik hasart kõik nende uksed üles pildistada.

Sildid - esimene osa

Maailmas on ütlemata palju asju, mida inimesed tahavad teistele selgeks teha. Kõige ohtlikumad kommunikatsioonižanrid on minu meelest e-kirjad mailinglistidele (näiteks need, mille saavad kõik firma töötajad või korteriühistu liikmed) ja sildid. Peamiselt vist sellepärast, et 1. nende sõnumid on tavaliselt igavad ja/või ebameeldivad 2. neid võib igaüks teha ja seepärast on nende vorm üldjuhul suvaline. Nojah, ja sõjad muidugi on ka koledad suhtlusvormid, aga erinevalt siltidest ja e-kirjadest neid ju ei saagi elegantselt teha.

Kuna halbu e-kirju saab igaüks isegi palju, siis pole neid mõtet esile tõstma hakata. Küll tahaks jõudumööda hakata tähelepanu juthima siltidele, mis on kas väga halvad või väga väga head.

"Sigaodav" saab öelda ka numbreid maha kriipsutamata ja kollase värvita, nagu tõestab silt ühe Prantsusmaal asuva lumelauapoe aknal.

Kui juba töökuulutusel on seitse hüüumärki ja konkreetne käsk, on see selge märk selles kiirsöögiketis (nimesid nimetamata, sest ma ei taha Hesburgerile piinlikkust valmistada) valitsevast mõistvast ja iseseisvat mõtlemist soosivast töökeskkonnast.

Londoni loomaaed on leidnud mooduse, kuidas inimesi ähvardamata ja noomimata korrale kutsuda.

:-§

Mind huvitab, missugune teadlik või alateadlik jõud paneb inimesi nii palju smiley'sid kasutama. Mina kirjutasin täna erinevatesse chattidesse vähemalt 20 rohkem või vähem rõõmsat nägu. Ja "lugesin" vähemalt poolsadat lõusta, milleks üks nuttis, paar tükki kortustasid kulmu, ühel oli tõmblukk suu kohal (Gimp-smiley?) jne.

Kujuta korraks ette, kui inimesed oleksid smiley'd kasutusele võtnud varem. Kas paarsada või lausa paar tuhat aastat tagasi. Küll oleks egiptlastel olnud palju tüli naerunägude raidkirjade vahele toksimisega. Ja Koidula oleks kirjutanud Kreutzwaldile (või kellele ta kirjutaski) Armas Friedrich. Kauwa on moedunud aega tollest tunnist, kui postipapa Teie eelmise kirja kohele toimettas. Kas ehk kewwad mõjub teile? --- ja siis sodinud lõusta, millel keel suust väljas.

Aga see selleks. Eks naljakaid näiteid oleks teisigi, aga ikkagi - miks me seda teeme? Kas keegi on mingit raportit või uuringut näinud?

PS. Vabandan nüüd kõikide ees, kes loevad korraga nii seda kui Paperi blogi, aga ma avaldasin selle kande siin ka, et sõna leviks. Mind hakkas see asi kohe väga huvitama.

Üks muna juures

Eelmisel nädalal jagati reklaamiinimestele kuldmune. Seest tegi soojaks, et üks auhindadest sattus ka minu kätte - nimelt parima copywriteri preemia pravda.ee eest - kuigi eks sooja tunnet võis soodustada ka galapeol valatud vein.

Tekst sai seal järele mõeldes tõesti üsna kobe, aga tuleb tunnistada, et vähemalt munakollase osa peaks tegelikult kuuluma Jensile ja ülejäänud DigitalPaperile, kes selle välja mõtles(id) ja pärast flashi raius(id). Respect, amigo; ning luban, et järgmine kord on Pravda tööde jaoks etteteatamisaega rohkem kui 20 minutit, heale ideele punnin aga vastu vähem kui 20 minutit:)

Vägevad sõnad

Ikka ja jälle olen endale või kellelegi teisele müünud ideed, et jamad on tegelikult head, ka siis kui need esmapilgul tunduvad kõigest jamad. Ja öelnud, et ilma orgudeta poleks mägesid. Kindlasti on keegi tark mees ka varem niimoodi öeldnud, aga vähemalt enda arvates olen selle sõnastuse peale ise tulnud. Olgu sellega kuidas on, aga peale ajakirjast GO Discover Lennart Meri sarnase mõttega tsitaadi lugemist tundub, et nii minul kui "kellelgi targal mehel" on ütlustega veel pikk tee minna.

For your reading pleasure:

Mis on kontrast?
Seda me peaksime nagu teadma. Tuli ja vesi. Geiser ja liustik. Lumi ja laava. Sõprus ja vaen. Lihtne vastus. Aga miks on kontrast naudingu allikas? /.../ Miks püüab inimene oma elu sisustada kontrastselt? Nagu näiteks meie. Kas me ei tunne rõõmu juba paljast siinviibimise ja koduse elu kontrastist? Võidakse ju vastata, et inimene vajab vaheldust, kuid see ei ütle midagi - ka see mõiste vajaks lähemat seletamist. Kas kontrast pole mitte elu sügavama tunnetamise vahend? Elu haaramine kahest vastandlikust küljest, elu reljeefsem, plastilisem nägemine, ühe külje sügavam tajumine teisega võrdlemisel?

Ja siis see ka veel sealsamas:

/.../Tahaksin, et mu sõnad ei kõliseks. Tahaksin sisendada, et tahtest oleneb palju ja tugevast tahtest oleneb peaaegu kõik

Seda postitust pole mõtet kommenteerida :)

Ausus

Vietnami reisikiri küpseb vaikselt. Täna kirjutasin ümber kohta, kus olime ostnud tuuri, mis osutus Täielikuks Juraks, aga kõrvaproduktina nägime kalaturgu, kus käisime põlevate silmadega tund aega ringi ja pildistasime kambapeale umbes terabaidi jagu materjali.

See pani mõtlema, kuidas küll suudavad kohalikud ja turistid nii erinevalt tõlgendada seda, mis tegelikult on vaatamist väärt. Ka Eestis külalisi võõrustades olen kogenud, et Noku avaldab palju rohkem muljet kui Troika, Maardu paneb kõrvad rohkem liikuma kui Toompea (võibolla hirmust).

Eesti võiks olla esimene ja ainuke riik maailmas, mis reklaamib ennast mitte hoolikalt valitud ilupiltidega, vaid ausalt –kõigi oma iluvigade, vistrike ja komistamistega. Mitte paljulubav ja mittemidagiütlev Welcome to Estonia, vaid Life is life in Estonia.. Või midagi sinnapoole.